Huvitav artikkel ja veelgi huvitavamad kommentaarid.
"Suure akupargi asemel võib aga salvestina kasutada üldkasutatavat elektrivõrku, millega liitumiseks tuleb sõlmida leping kohaliku jaotusvõrgu ettevõttega."
Kui majas on juba elekter, siis on ilmselt juba ka liitutud, milleks veel eraldi leping? Võrku elektri "süstimiseks" tuleb niikuinii kasutada grid-tied inverterit, mis on omakorda niikuinii varustatud oma sisemise lülitiga, mis millisekundite jooksul ennast võrgust lahti ütleb, kui sellest vool ära kaob.
Praktikas ühendab end lahti üsna sageli ja enamalt jaolt sellepärast, et sagedus EE võrgus ei vasta normidele või on üle või alapinge, millel see seade vastab samuti enda lahti ühendamisega. Sellise ebakvaliteetse võrgu toitepinge aeg summaarsel on päris suur, mille tõttu on sel ajal energiat arukas akudesse suunata. Ise kasutan selleksTrojan sügavtühjendusakusid, kuid need said muretsetud ajal, millal plii hind polnud veel üles karanud.
Venemaa tahab küll Baltikumi enda süsteemi küljest lahti ühendada ja Kaliningradi tuumajaama liita Euroopa sagedusega, eks meil siis peaks sagedus edaspidi paremini paigal püsima. Elu on aga lühike ja ise ei viitsinud seda aega ära ootama jääda. Praeguseks olen jõudnud seisukohale, et mõtekaim on üle võimsa on-line UPS-i luus nö oma "puhas siinus", mille taga on seadmed, mis ei kannata EE voolu muutlikku meelt ja vahelduvat olemasolu liinis. UPS-i oma sisemiste akudega (48 V) saab rööbiti lülitada suvalise arvu akudega akupanga, mida omakorda saab toita päikesepatareidest, tuulegenest, suurema koormuse korral mingist sisepõlemisgeneraatorist ning back-up energiaallikana tuleb akude laadimisel kõne alla ka läbi elektriarvesti sisenev võrguvool. Et see on koormatud terve rea maksudega, siis on muidugi mõtekas seda sealt nii vähe rüübata kui iganes võimalik.
_„Me oleme eeskirju sättinud nii, et mikrotootmine muutuks võimalikuks. Nüüd peame analüüsima, millisel tasemel on toetused mõistlikud. Ebareaalne oleks mõelda, et väga väike tootja saab subsiidiumi abil väga suurt sissetulekut.”_
Igal pool on järjest mindud subsiidiumite kahandamise teed ja aastal 2015-16 on see juba mõttetu maksumaksja raha raiskamine. Eestis näikse ujuvat selles osas vastuvoolu...eks sellest ka sage kopteripõrin majandusministeeriumi kohal.
Kui hr Ohu maksis 2,5 kW eest pea kaheksa tuhat eurot, siis on ta ilmselgelt mitmekordselt üle maksnud.
Pildi järgi tunduvad olema 230 vatised polükristalsed päikesepatareid, Hiinast tellides alla dollari vatt sadamasse toimetamisega.
Saksamaalt saab juba osta ka uue generatsiooni kaadmium-telluriid päikesepatareisid samas hinnaskaalas.
Mis aga puutub siin kommentaatorite juttu päikesepatareide ärakustumisse 10-12 aasta jooksul, siis see on puhas laim. Ma ei ole suutnud tuvastada voolu mõõdetavat vähenemist isegi kümmekond aastat tagasi Itaaliast ostetud päikesepatareidel.
