Vajadus vältida valet on kaasasündinud rike. Katre Ligi.

Showing posts with label EE. Show all posts
Showing posts with label EE. Show all posts

Sunday, May 24, 2015

Energeetikajuhtidest saab luksuskaup


"Röntgenipilt näitas murtud ribi aga me parandasime selle Photoshop'iga" 

24.05.2015 11:17

"...võrgu kaudu edastatavad energiakogused vähenevad...
... võrgu ülalpidamise kulud jäävad üha väheneva tarbijaskonna kanda...
...ei saa aga enam silmi sulgeda ka juba toimuva mikrovõrgustumise trendidega..."


Olen alati tasakesi imestanud, kuidas süsteemivälised inimesed saavad trendidest aru enne kui sellest üdini läbi imbunud tegelased. Suhtekorraldajast advokaadinoorik paistab olema tunduvalt avarama silmavaatega kui kõrgesti tasustatud EE juhid. 

Kõrgelaubalised akadeemikud ja megapalkadega energiasüsteemijuhid näikse aga silmakesed homse suhtes kõvasti kinni surunud, vaadates kõrvalt nende askeldamisi energeetikas ja afääre maksumaksja kulul välismaal. 
Põlevkivienergeetika leiab omale koha paigas, kus neid ootavad ees juba "Riga" pesumasin, lampidega värviteleviisor, mehaaniline trükimasin ja filmilindiga pildisalvestustehnoloogia. 

Igameheenergeetika on homne päev. Energeetikajuhtidest saab luksuskaup, kelle pidamisest rahvas kergendustundega loobub...

Wednesday, May 20, 2015

"Sõida kukele, EE!"

"Veitsa imelik see traadivaba tehnoloogia"



bitter 
20.05.2015 18:15

...13042 eurot...võimaluse eest maksta igakuiselt ülekandetasu, aktsiisi ja "rohelise energia" eest, millele on otsa keevitatud veel käibemaks. Ah jaa ... elektri eest ka veel!
Huvitav oleks muidugi kompenseerida ka võimalus käia poes igapäevaselt piima ostmas, makstes poodnikule kinni tema kulutused poe rajamiseks selle erakordse õnne eest sulle piima müüa.

Asja pragmaatiliselt võttes:
10 kWh liitiumakupank seina peale öö üle elamiseks- 3,5 K euri
10 amprise peakaitsmega võrdne elektrigeneraator koos tünni kütusega igaks juhuks - alla tonni.
6 kW päikesepatareisid otse tootjalt 3-3.5 K,
kilovatine siinusgeneraator elektroonika ja kaevupumba toitmiseks -
alla tuhhi, igasugu juhtmeid ja kablasid võib-olla tonni jagu,
Kolme tuhhi eest saaks mõne sõitva auto või turismireisi sooja kohta.
Ülejääva 42 euro eest võiks lasta mõnel kunstitudengil maalida plakati krundi servale: "Sõida kukele, EE!"

Thursday, September 11, 2014

Ega eilseid otsuseid tee ka ainult kindralid...

"Järgneva kümne aasta jooksul investeerib Eesti Energia Ida-Virumaa põlevkivitööstusse 3-4 miljardit eurot, "

On selle äriühingu juhtkond ikka ka kindel, et piirkond 10 aasta pärast veel Eesti jurisdiktsiooni alla kuulub?
3000 eurot investeeriguid iga eestimaalase kohta valdkonda, mis on "out" juba täna! 
Selle raha eest saaks iga eesti pere sõltumatu elektritootmisseadme oma elamule ja raha jääks üle veel "targa" elektrivõrgu loomiseks...

Wednesday, October 2, 2013

Utah' i põlevkiviõli asemel ...hoopis päikesepaistet nautima!

Kus asub EE omandatud  maatükk USA-s?
Õige! Täpselt kõige päikesepaistelisemas osas .


Riigifirma EE omandatud Utah'i maavaldus on 30000 aakri suurune ja selle ostmiseks kulus 30 miljonit eurot.
Aaker on pindalaühik, võrdub umbes 0,4047 hektariga. Seega kulus ruutmeetri ostmiseks vähem kui 3 eurosenti, ehk ühe tavapärase 600 ruuduse majakrundi omandamiseks USA ühte  päikselisemasse osariiki läheks tarvis ... umbes 10 liitri autokütuse jagu täna Eestis kehtivat maksevahendit.
 Ja neid majakrunte jätkuks 202350 perele! Kahtlen pisut, kas neid Eestimaal nii palju ongi!

Arvata võib, et USA keskkonnakaitsjate ja Eesti riigifirma vahelise vastastikuse huvide mittemõistmise kaalukeel kipub kalduma lõpuks teisele poole lompi ning siis saabub reaalne võimalus igal eesti kodanikul küsida maksumaksja raha ebaõnnestunud rahakasutuse pahameele leevenduseks poole kanistri jagu kompensatsiooni.

Arvudega veel mängides pole liigne nentida, et kattes nimetatud maavalduse päikesepatareidega, saaks sealt aastas elektrienergiat ca 12 TWh, kusjuures Eesti tarbimine oli 2012  7,8 TWh ning seda aluseks võttes Eesti tavapäraseid päikeseolusid.

Vaata ka:
http://enefitutah.com/project/safe-reliable-fuel-for-utah/
https://www.enefit.com/et/usa-development-area
http://elering.ee/elektrienergia-tarbimine-ja-tootmine-eestis/

Thursday, June 20, 2013

Sarjast mittekleepuv komm


http://arileht.delfi.ee/news/uudised/neeme-suur-eleringi-rahvakusitlusel-kavalad-konksud-sees.d?id=66322082
Rammusam lont Läti suunas võimaldab Eestist väljaviidava elektrienergia müüki suurendada. Ja tõsta hinda Eestis, mis hetkel, 15:51 on meil  70 euri MW, Soomes 39 euri.

Friday, June 7, 2013

Kalli elektri ...positiivne külg

"Ma ei saa aru - mida madalamaks ma keeran termostaadi, seda palavamaks ja niiskemaks läheb!"
(Utility bill - elektriarved)

http://www.epl.ee/news/majandus/laevakapteni-hooletus-seisev-tuumajaam-ulikallis-elekter.d?id=66251304

bitter

07.06.2013 11:42
...asjalikke komme sai lugeda...

Nüüd äkki sai laiemale publikule vesiselgeks, miks on kasulik teada reaalset hetke elektrihinda.
Ise kuulaksin heameelega raadiojaama, mis iga tund uudiste ajal ütleks ka järgmise tunni elektribörsihinna...teaks siis, mis tööd mitte teha ja mida saaks välja võrgust noppida.

Loomulikult tekib mingi firmal selle peale ka idee hakata tootma seadmeid, mis teatud elektrihinna peale selle taga oleva koormuse välja lülitab. Kasu oleks selle seadme omanikule ja ka ajutise ülekoormuse all kannatavale elektrivõrgule. Huvitav, palju aega selleks peab veel merre voolama, kümme aastat tagasi kirjutasin:

bitter, 24.09.2003 16:25
Traditsioonide kohaselt hoitakse pinget võrgus stabiilsena suurte elektri tootjate poolt, see on kaunis komplitseeritud tegevus, ettearvamatute koormuste ära kukkumiste puhul, milleks pole vaja muud kui näiteks mõnel lülitil plahvatada, tõuseb pinge hüppeliselt, automaatika hakkab tööle ja edasi on juba laialdane elektrikatkestus.

Pinget saab hoida stabiilsena mitte ainult tootja poolt voolu hulgaga tüürides vaid ka tarbija poolt koormuste suurendamise ja vähendamisega. Loomulikult peab sellega tegelema kiirelt toimiv automaatika. Asja toimimiseks peab aga elektri hind ajas olema ülimalt paindlik. Nii kaua kui elektri hind elastseks ei muutu, saavad tavalised olema ka ulatuslikud elektrikatkestused.

Samal lainel:
http://bitterikommikogu.blogspot.com/2013...

Monday, April 1, 2013

EE konkurendi elektrivoolu vastu erilist huvi ei ilmuta


Ehituskulud.
Järelikult siis kaks korda odavamad kui Leetu plaanitud tuumaelektrijaama puhul...
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/westinghouse-leedu-tuumajaam-laheb-maksma-49-58-miljardit-eurot.d?id=48364649
Lammutamiskulud.
Tuumajaama puhul enam-vähem ehitusmaksumus. Päikesepatareide puhul on vaja korra teada anda ja poole tunni pärast lahkuvad viimasedki paneelid päkkade välkudes üle põldude, juhtmeotsad üles-alla hüplemas...


bitter

01.04.2013 17:50
Jah, nõus eelkommijaga, "rohelise" energeetika doteerimine tuleb lõpetada, nagu ka tuuma- põlevkivienergeetika.

Homne elektrienergia jaotussüsteem ei ole sarnane kasvava puuga, kus puu toidab oma oksi ja oksakesi, nagu õpetatakse meie lastele IX klassi füüsika elektriõpetuses. Pigem toidavad homse päeva tuhanded elektrivoolutootjad nagu valgusenergiat süsivesinikeks (energiaks) muundavad puulehed puud (loe: energiavõrku), nagu see tegelikult käib.

Mida lähemal toodetakse elekter tarbimiskohale, seda arukamalt on energiasüsteem üles ehitatud. Kiires tempos langenud alternatiivenergeetikakuludele jääb Eestis jalgu Edisoni-aegne elektrisüsteem umbes samaaegse mõtlemisega riigikoguga, kes seadust igamehe õigusele võrku samapalju elektrit tagasi suunata kui kasutab, pole tänaseni menetlema hakanud.
Oleks meeldib kuulda, et ma eksisin!

Wednesday, January 16, 2013

Et elektrisiugu püüda, peavad pihid olema õige teravad


"Siin on häid ja halbu uudiseid...
Hea uudis on see, et elektrit ikkagi on!"


http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/tarbijad-votsid-elektrilevi-pihtide-vahele.d?id=65536254

bitter

16.01.2013 09:01
Et elektrilevitajad tõeliselt pihtide vahele võtta, on vaja välja nõuda salvestused, antud juhul vist lähim Virtsu alajaamast ja uurida, mis seadus räägib ülekandetasude vähendamise kohta elektriarvel, kui selle parameetrid liinipinge osas ei mahu etteantud raamidesse. Tuleb alati arvestada, et elektrimüüja esimene reaktsioon on - nemad pole küll süüdi!
Jõudu külameestele!

Tuesday, December 25, 2012

Harri Mikk EE nõukogust astub tagasi


Ilmselt plaanitud 50000 barrelit õli  sel aastal just valmis saanud tehases ei valmi...
http://www.ap3.ee/article/2012/11/28/eesti-energia-polevkivioli-tehas-viibib

Asi paistab ka perspektiivselt üsna hapu olevat.Eesti Energial täna kõige edumeelsem ja kõige arenenum põlevkivitööstus ei suuda siiski konkureerida perspektiivsete naftahindadega. Plaanid Jordaanias ja USA -s kipuvad samadel põhjustel vett vedama minema. 

Ameerikas Utah' osariigis omandasime eraomanikult selle aasta alguses märkimisväärse põlevkivivaru, millest enamik on meie eraomand. 

Kahtlane, kas maksumaksjal selle üle nii väga rõõmustada tuleb. Nagu ka lubadusele maksta Jordaania kuningriigile põlevkivimaksu. 

Veel pool aastat tagasi räägiti  selle aasta lõpust endise EE nõukogu liikme suust sellist juttu:
_
Kui vaataksime tänast nafta hinda, mis on veidi rohkem kui 100 dollarit barrel, siis sellise naftahinna juures, kui me toodaksime täna diislit, jõuaksime kindlasti maksta umbes 10 eurot naftamaksu ühe tonni põlevkivi kohta.


https://www.enefit.com/et/blog/-/asset_publisher/P4Fc/content/blog_31072012_future

Perspektiiv on aga nutune.


USA toornafta tootmine teeb tugeva tõusu ja kuna siseriiklikud varud on juba 30 aasta tipus ning ekspordivõimalused piiratud, surub see WTI naftahinna 50 dollarini barrelist," teatas pank enda prognoosis.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=C969B3E0-5FA3-4F75-B6D6-5EAFF67D8180&SiteId=90C2BB91-3761-4C60-9CC9-0E25A8AE6951

Thursday, August 23, 2012

Päikesepatareid asuvad ka Eestis elektrit võrku lekitama

Huvitav artikkel ja veelgi huvitavamad kommentaarid.

"Suure akupargi asemel võib aga salvestina kasutada üldkasutatavat elektrivõrku, millega liitumiseks tuleb sõlmida leping kohaliku jaotusvõrgu ettevõttega."

Kui majas on juba elekter, siis on ilmselt juba ka liitutud, milleks veel eraldi leping? Võrku elektri "süstimiseks" tuleb niikuinii kasutada grid-tied inverterit, mis on omakorda niikuinii varustatud oma sisemise lülitiga, mis millisekundite jooksul ennast võrgust lahti ütleb, kui sellest vool ära kaob.

Praktikas ühendab end lahti üsna sageli ja enamalt jaolt sellepärast, et sagedus EE võrgus ei vasta normidele või on üle või alapinge, millel see seade vastab samuti enda lahti ühendamisega. Sellise ebakvaliteetse võrgu toitepinge aeg summaarsel on päris suur, mille tõttu on sel ajal energiat arukas akudesse suunata. Ise kasutan selleksTrojan sügavtühjendusakusid, kuid need said muretsetud ajal, millal plii hind polnud veel üles karanud.

Venemaa tahab küll Baltikumi enda süsteemi küljest lahti ühendada ja Kaliningradi tuumajaama liita Euroopa sagedusega, eks meil siis peaks sagedus edaspidi paremini paigal püsima. Elu on aga lühike ja ise ei viitsinud seda aega ära ootama jääda. Praeguseks olen jõudnud seisukohale, et mõtekaim on üle võimsa on-line UPS-i luus nö oma "puhas siinus", mille taga on seadmed, mis ei kannata EE voolu muutlikku meelt ja vahelduvat olemasolu liinis. UPS-i oma sisemiste akudega (48 V) saab rööbiti lülitada suvalise arvu akudega akupanga, mida omakorda saab toita päikesepatareidest, tuulegenest, suurema koormuse korral mingist sisepõlemisgeneraatorist ning back-up energiaallikana tuleb akude laadimisel kõne alla ka läbi elektriarvesti sisenev võrguvool. Et see on koormatud terve rea maksudega, siis on muidugi mõtekas seda sealt nii vähe rüübata kui iganes võimalik.

_„Me oleme eeskirju sättinud nii, et mikrotootmine muutuks võimalikuks. Nüüd peame analüüsima, millisel tasemel on toetused mõistlikud. Ebareaalne oleks mõelda, et väga väike tootja saab subsiidiumi abil väga suurt sissetulekut.”_

Igal pool on järjest mindud subsiidiumite kahandamise teed ja aastal 2015-16 on see juba mõttetu maksumaksja raha raiskamine. Eestis näikse ujuvat selles osas vastuvoolu...eks sellest ka sage kopteripõrin majandusministeeriumi kohal.

Kui hr Ohu maksis 2,5 kW eest pea kaheksa tuhat eurot, siis on ta ilmselgelt mitmekordselt üle maksnud.
Pildi järgi tunduvad olema 230 vatised polükristalsed päikesepatareid, Hiinast tellides alla dollari vatt sadamasse toimetamisega.

Saksamaalt saab juba osta ka uue generatsiooni kaadmium-telluriid päikesepatareisid samas hinnaskaalas.

Mis aga puutub siin kommentaatorite juttu päikesepatareide ärakustumisse 10-12 aasta jooksul, siis see on puhas laim. Ma ei ole suutnud tuvastada voolu mõõdetavat vähenemist isegi kümmekond aastat tagasi Itaaliast ostetud päikesepatareidel.