Inglismaal väheneb toetus päikesepatareidest saadava elektri eest poole võrra.

Päikesepatareide poolt toodetav elekter näib nobedasti Euroopas kanda kinnitavat. Erinevalt Eestist, kus energiamajanduse pikemaajalises arenguplaanis pole vahetult päikesekiirgusest saadavale elektri osaks jäetud vattigi ja süsihappegaasivaba elektri saamiseks kõmistatakse tuumatrummi, jahutab Inglismaa kasvavat päikeseenergeetikasektorit.

Nii saab peale 12 detsembrit katusele päikesepatareid paigutanud majaomanik iga võrku toodetud kilovati eest 21 penni endise 43,3 asemel.

Ka Saksamaal saab päikesepatareidest toodetud voolu eest alates järgmise aasta jaanuarist 15% vähem, ehk 0,18- kuni 0,24 eurot kilovatist sõltuvalt asukohast ja "päikesefarmi" suurusest.

http://www.guardian.co.uk/environment/2011/oct/28/solar-subsidies-cut-half

Kas oleme elektri hinnatõusuks valmis? Kaugel sellest!

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/indrek-ulmas-kas-oleme-elektri-hinnatousuks-valmis.d?id=47654379

bitter, 13.06.2011 09:50

...kui on viga ühes väites, siis muutub ka ülejäänud jutt kahtlaseks. 25. elektrienergia tarbimise režiim tähendas piirangute puudumist, 1, 2 juba kerget piiramiste tõusu, 24 elektrienergia tarbimise režiim tähendas pea täielikku võrgu kokkukukkumist.

"Teine võimalus on hästi juhitud, tarbimise täpset ajastamist võimaldav võrk."
Jah, seda nimetatakse arukaks võrguks ja seda teed maailm lähebki. Peale ajastamise on oluline moment vastavalt tarbimisele elektri hinda muuta, et vähem olulisi seadmeid saaks hetkeks, kuni tootmine järgi tuleb, senikauaks välja lülitada.

Kolmas oluline moment on elektriarvestite kahtepidi töötamise võimalus, et igaüks, kellel lusti ja tahtmist, oma päikesepatareidest, tuulegeneraatoritest, puugaasigenest ja mis kõige olulisem, oma elektriauto akust saaks soovi korral elektrit võrku tagasi juhtida.

Loomulikult võib selline soov tekkida ainult siis kui seadusandjad künkal seadustavad "feed-in-tariff¤ ka Eestis, ja see on oluliselt kõrgem hinnast, millega ta muidu elektri ostab.

Elektrit peab eraisik saama võrku toota ka krediiti, ehk saama kasutada üldist elektrivõrku nö akuna, et seal saaks samal hulgal nö tasuta tagasi võtta, kui vajadus tekib.

Alles nende tingimuste täitumisel saab rääkida energiasõltumatusest, kokkuhoid on ainult, üks, juba kuivaks lüpstud lehm kogu loos ja ei mingit varustuskindlust ei taga.

Biogaas+puugaas= tubli tükk energiajulgeolekut

http://forte.delfi.ee/news/teadus/eesti-vajab-tulevikus-sonnikust-silost-pohust-ja-muudest-ulejaakidest-biogaasijaamu.d?id=47317957

bitter, 07.06.2011 10:26

"Taimed on üldiselt ühed vägagi viletsad päikeseenergia salvestajad.."

..jah, õnneks küll! Kui nende kasutegur oleks ca 1% asemel näiteks võrreldav keskmise päikesepatareiga, mis on vähemalt suurusjärgu võrra enam, seotaks planeedil Maa süsihappegaasi süsivesinikeks suurusjärk suurem intensiivsusega, mida on vaja sedavõrd sagedamini hapniku oksüdeeriva mõju eest ära peita ülekuumenemise vältimiseks. Ja vastavalt jääaegade pealetungiva jää eest ekvaatorilähedamastele laiuskraadidele jalga lasta.

Vanasti olidki jääajad viimaste keskmiselt sajatuhandeaastaste vahemike asemel ca 40-ne tuhande aasta järgi, põhjuseks ilmselt suurem süsihappegaasi sisaldus, mis automaatselt ka süsivesinike tootmise võimet kasvatab.

Aga mis biogaasi tootmisse puudub, siis nö laiadesse massidesse minekuks oleks tarvis seadusandlikult teha võimalikuks lobedaks elektri võrku suunamine väikestest lokaalsetest mikroelektrijaamadest.

Kuulu järgi hangitavad uued, kaugloetavad arvestid pidavat võimaldama nö "tagurpidi" töötamist. Kui sellele lisanduks tippnõudluse ajal näiteks kõrgem, "feed-in-tariff" või võimalus muul ajal rohkem kilovatte võrgust tagasi lohistada, ühilduksid kenasti võrguoperaatorite, ühiskonna ja tarbijate huvid. Energiajulgeoleku tõusust rääkimata.

Loomulikult ei ole biogaas ainuke võimalus külmal, pimedal ja tuulevaiksel ajal energiat kohapeal toota, liituks ka puugaasigeneraatoritest toodetud gaasi kasutamine elektri tootmiseks koos sellega lisanduv tööhõive maapiirkondades.