Me näeme veel imelist Saksa-Vene sõpruse taassündi, mis sest, et suhted El-i ja Venemaa vahel on praegu halvemad kui kunagi varem.
Merkelil on kodus arvestatav hulk islamiusulisi, kes juba nõuavad omale riigipühi, seda Saksamaal. Putini Venemaal käivad aga ringi vabatahtlikud, kes võõramaiste näojoontega inimestel dokumente kontrollivad, et siis tabatud illegaale seaduseilma kätte toimetada.
http://www.pravda.ru/world/europe/european/01-04-2013/1150647-islam-0/
Mõlemad riigipead on mures, et nende nimega võidakse seostata millegi suure ja hoomamatu pudisemine peenrahaks ajaloo mündikassas. Olukord nagu 39-ndal, kui ühine vaenlane oli rahvusvaheline finantsoligarhia, teadagi, kelle kätes.
Mõlemad teavad, et Hiina kullavarud ületavad juba Saksamaa omi ja barterkaubanduse kogemus on Saksamaal vanast ajast olemas. Venemaa alles omandamas, hiinlaste 30 miljardit dollarit venelaste Rosnefti ajakohastamiseks tasutakse vene naftaga, dollareid tagasi ei taheta...
Küll on vaja aga torusid ja seadmeid, nende eest saab veel hetkel dollaritega maksta.
Hiina oma jüääni reservvaluutana seni näha ei taha, eelistab vaikselt oodata dollarit ja eurot allavett ujumas. Kas see viib endaga ka suht läänemeelse Kremli valitsuse koos Merkeliga, seda näitab aeg.
Seega, kuni Adenaueri ja Eberti fond veel ikkagi edasi Moskvas resideerib, pole veel hullu midagi. Eestlasi kummitab aga oht sattuda järjekordselt konna rolli veereva ajaloovankri määrimisel.
http://www.epl.ee/news/arvamus/ingrid-veidenberg-vanadusest-oudusega.d?id=66039282
bitter