Vajadus vältida valet on kaasasündinud rike. Katre Ligi.

Sunday, May 27, 2012

Gaashüdraadid, võti jääaega ja sealt välja

Jää merepõhjas? Ei, jäässe pakitud metaan hoopis!

Vaevalt, et keskmine reakodanik teab, et metaani tekib mitte ainult lehmade magudes, riisipõldudel ja hüdroelektrijaamde tammide taha kogunenud setetes ning ei vabane see ka ainult suht hiljuti sulama hakanud igikeltsaladelt. Igikeltsalad katavad kolmandiku Venemaa territooriumist, samuti suure osa Kanadast. Seda esineb ka röögatutes kogustes pakituna jäässe ja ootamas oma etteastet Maa kliima muutmiseks vastavalt planeedi vajadusele. ..aga kus siis?
 Merepõhjas!
Siberi Arktilistel aladel mullitab merevesi juba praegu ja kohati on metaani õhus juba 100x normaalsest rohkem.
http://www.independent.co.uk/environment/climate-change/exclusive-the-methane-time-bomb-938932.html

Jäässe pakitud metaan on väga tundlik vee temperatuuri tõusule ja rõhu langusele. maalihked minevikus on kergitanud suurtel aladel gaashüdraatide lademeid endisest kõrgemale, mis tõttu on jäässe aheldatud metaan vabanenud ja kliima on Maal järsult soojemaks muutunud. Piisab ka hoovuse suunamuutusest näiteks suurte jäämassiivide sulamise tulemusena ja soojenenud vesi võib lühikese ajaga vabastada tohutus koguses  jääs pakitud kujul olnud metaani.

Leidub gaasgüdraate aga pea kõikjal.
                                                                            Der Spigel

Ülaloleval pildil on näha gaashüdraatide suhe teiste süsinikupühiste energiaallikatega. Kui naeruväärselt selle taustal  kõlab jutt kohe otsa lõppevatest süsivesinikest. Seda kipub ka elu kinnitama, maailma roheliste kiuste ei ole nafa hind tõusnud tänaseks planeeritud 250 dollarini barrel, nagu paljusõnaliselt lubati.

 Erinevalt inimkonnast ei tunne planeedi ülejäänud asukad energiapuudust, veelgi enam, aeg-ajalt on vajalik igapäevaselt Päikeseselt Maale laekunud energiakogus ringlusest kõrvaldada, et planeet lihtlabaselt üle ei kuumeneks ja elamise kõigile väljakannatamatuks tegevuseks muudaks. Selleks tegevuseks esinevad planeedil jääajad, mis metoodilise järjekindlusega osa süsinikku ringlusest välja viivad ning maa sisse "maavaraks" peidavad. Jääaja alustamiseks on vaja pisut kliimat soojendada, niiskust liustikel maha lasta sadada...ja jää roomamine mööda maapinda võib alata.

Jääga kaetud alad viivad maailmamere taseme üle saja meetri allapoole, rõhk gaashüdraatidel langeb ja atmosfääri lisatud täiendavad metaanikogused  lõpetava "külma aja" ja rohetama löönud taimestik võib asuda jälle süsinikku vesinikuga siduma. Lõpptulemuseks on ikkagi keskmine temperatuur, mis tagab elu püsimise planeedil. Sadu kordi on see protsess edukalt toiminud ja kindlasti ei jää ka järgmisena tulev viimaseks.
http://blog.gardeviance.org/2008/09/bad-news.html

No comments:

Post a Comment