Vajadus vältida valet on kaasasündinud rike. Katre Ligi.

Wednesday, November 5, 2014

Riigid lähevad, Maa jääb!



Inimesel ei ole reaalselt ühtegi teist nii tervisele, elule ja varale ohtlikku vaenlast kui riik ja religioon. Mingi käputäis pumba juurde sattunud tegelasi on ikka ja jälle läbi nende institutsioonide osanud külvata inimeste vahelist vaenu ja üles keerutada sõjatolmu.

Universaalne lööklause ettevõtmise õnnestumiseks on üldjuhul olnud riigi territoriaalse terviklikkuse toetamine, säilitamine, saavutamine, kaitsmine jne. Ka religioonid vajavad üldjuhul toetamist, puhastamist, säilitamist ja kaitsmist teiste, konkureerivate ajuloputajate poolt. Et selle juures nagu muuseas haihtuvad inimest loodud väärtused, sandistuvad ja hukkuvad inimesed, on riigi ja religooni arvates lihtsalt ajaloo tõmbetuultes keerlevad tolmukübemekesed.

On kosutav muidugi takkajärge lugeda, millist olemist oldi omal ajal valmis meile ja meie naabritele ikka riigi huvidest lähtuvalt korraldama...
Karta on, et kui inimesed ei ole valmis riike ja religioone eriti lühikese köie otsa võtma, võivadki planeeritud stsenaariumid tõeks muutuda.

Mõtleja Jaan Kaplinski on hiljuti oma blogi sissekandes „Riik ja Maa“ kirjutanud:

„ Riiki on vähem vaja kaitsta kui maad ja inimesi. Inimesi ei tohi käskida või keelitada riigi eest surema ja tapma. Maa eest ehk küll. Ja rahva eest, inimeste, omade eest. Aga riik pole maa. Riik pole rahvas, pole inimesed. Maa kestab kauem kui riik, loodetavasti kauem kui kõik riigid. Kui inimene. Kui rahvas, rahvad.“

Millegipärast mõtlen samamoodi...


No comments:

Post a Comment