Vajadus vältida valet on kaasasündinud rike. Katre Ligi.

Tuesday, August 25, 2015

Võta üks ja viska teist!


26.08.2015 00:41

...keelab, käseb, blokeerib, nuhib... Kui saaks, siis pooks ja laseks ka! ja jutt on riigist, mis peaks olema see peenar, millel inimsugu kenasti õitseda saaks. Vägisi tundub, et kui ikka saaks, topiks hoopis suu mulda täis.
Vennad slaavlased suurt üksteisest ei erinegi. Täna võis näiteks lugeda, et Ukraina julgeolekuteenistus on esitanud FBI-le nõude Google kaasasutaja, Venemaal sündinud Sergei Brin'i väljaandmiseks neile.
Nimelt tõlkivat Google Translater väljendit «Революція гідності» (Väärikuse revolutsioon) valesti, nimelt «Политический кризис на Украине», seega alandades ukrainlaste rahvuslikku väärikust.
Ukraina kavatsevat arestida ka Google pangarved...

Monday, August 24, 2015

Noored inimesed, unustage tulevane palgatöö ja pension!

"Nimetasin oma leiutise rattaks, kuid seni olen olnud võimetu juurde meelitama riskikapitali."

24.08.2015 23:34

"Kinnisvaraeksperdi sõnul on Airbnb peamine miinus kaotatud maksuraha"

...hea, et tegemist on kinnisvareksperdi, mitte maksuametnikust eksperdiga. Odavam majutus toob raha lõppkokkuvõttes ikkagi Eestisse. Täiendavalt hotellide maksulaekumistele. Ja ükskõik millisel moel sissetulnud raha leiab tee teenuste ja kaupade järele, mis on ... kõik maksustatud käibemaksuga.
 Tulu käibemaksust riigi eelarvele on suurusjärgu võrra suurem kui näiteks tulumaksust. Seega peaks valitsus tegema kõik temast oleneva, et meelitada kõikvõimalik raha kohale, parim oleks muidugi kõikides massimeedia kanalites teatada, et Eestis on tulumaksu korjamine rahuaja tingimustes lõpetatud.
Riigil tuleks üldse lõpetada silmade kinnipigistamine mitte just kauge homse ees, kus palgaline töökoht pigem erand kui igapäevareaalsus. Ja mõelda, kuidas rahavood võimalikult libedamalt riigikassasse meelitada, et oleks Eestis elavatele kodanikele põhisissetulek tagatud.
Kuidas sinna veel lisaks juurde sebitakse, jääb tulevaste põlvkondade põhimureks.

Vaata ka :http://www.hs.fi/ura/a1440299000159?ref=hs-art-suositellut

Wednesday, August 5, 2015

Seega mitte kas, vaid millal ja kui palju!



bitter 05.08.2015 19:25
Pole Eestil nagu ka inimkonnal tervikuna mingit muud eesmärki eksisteerimiseks peale ajas kestmise. Ei saa ju majanduskasvu iseenesest pidada mingiks kestlikuks tegevuseks. Eesti olulisim eesmärk oleks seega eeskätt põlisasukate eluga hakkama saamine oma elupaigas, mis populatsiooni kahanedes oleks üha raskemini teostatav ettevõtmine.
Kodanikupalk Eestis elavatele kodanikele oleks just nimelt see põliselanike järeltulijatele suunatud abikäsi, mis praktiliselt nullkuluga jagajate näpurasvale jõuaks kõige sirgemalt pere eelarveni.
Meie idanaaber ei müü maad mittekodanikele, veelgi enam, käivitumas on plaan anda hektar tasuta maad igale venemaalasele, kes elupaigaks valiks Kaug-Ida.
Kas Eesti külad tühjeneksid enam kui linnaelule oleks alternatiiv noortele tasuta hektari maa saamiseks riigi poolt pluss kodanikupalk?
Seega mitte kas, vaid millal ja kui palju!
Jõudu autorile, ta pole enam ainus samas suunas mõtleja.

Saturday, July 18, 2015

MH-17, aasta peale katastroofi, kas Putini asemel papagoid?



http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/video-uus-salvestus-naitab-ida-ukraina-massulisi-sorimas-alla-tulistatud-lennuki-reisijate-pagasis?id=71931751


Kui täpselt aasta tagasi avaldasin arvamust, et tegu võis olla  ebaõnnestunud atendaadikatsega, mille maskeerimiseks oleks süü separatistidest rahvaväelastele omistamine suurepärane kõigile osapooltele, siis eile ilmunud tekst kipub seda oletust kinnitama

Fragmente eile Austraalia meedias ilmunud täielikust tõlkest samast videost, millest juppe näitab ka Delfi:

Vaata ise:
http://www.news.com.au/national/full-transcript-russian-backed-rebels-ransack-the-wreckage-of-mh17-in-shocking-17-minute-video/story-e6frfkp9-1227444629703


Noppeid tekstist maakeelde panduna huvi äratamiseks;

Cmdr: Yes, it’s the Sukhoi
(Vene major Pavel Sukhoi poolt 1939 aastal asutatud konstruktoribüroo poolt loodud sõjalennuk)

Cmdr: They say the Sukhoi (Fighter) brought down the civilian plane and ours brought down the fighter.(Nad ütlesid hävitaja tõmbas alla reisilennuki ja meie omad hävitaja.)


Cmdr: There’s the black box, Look! Take it to our car. Look for the other one, there should be two.
Background: They are not Russian. (Vaata! See siin on must kast. Vii see meie autosse, otsi ka teist, neid peaks olema kaks. Need ei ole Vene omad...)
Cmdr: Yes, there’s 2 planes taken down. We need the second.(Alla sai kaks lennukit toodud. Me otsime teist.)
Cmdr: Collect the USBs. The information is the most important.(Korja kokku kõik mälupulgad. Info on kõige tähtsam.)

Seltskond otsib reisilennuki rusudest mälupulki, ja on häiritud, et eeldatava asemel on hoopis papagoid ja naisterahvad...
 Kes on need meie?
 Kes tõmbasid omakorda alla reisilennuki alla lasknud hävitaja?




Thursday, July 16, 2015

Tänane Ukraina on homne Venemaa




16.07.2015 13:16

Pilt Ukrainast täna on nagu kardetavasti Venemaast homme. Käib mingi kummaline sõda, kus on käivad paugud ja voolab ka veri, samal ajal võib sõita liinibussiga ühelt poolt rindejoont teisele, vahetades samal ajal sõpradega üle mobiili uuemaid uudiseid nähtust. Päris sõja ajal korjatakse kokku kõigepealt sidevahendid ja lastakse õhku mobiilimastid ja üle rindejoone tulnud pannakse vangilaagrisse või seina äärde.
Ukraina poolsada erinevat sõjalist formeeringut saavad oma igapäevase ninaesise erinevatelt leivaisadelt ja eeldavasti umbes niipalju on edaspidi ka erinevaid mõjupiirkondi. Mõnes mõttes pilk inimkonna tulevikku, keskse võimu aeg saab ükskord otsa. Energeetilise lõa otsast vabanenud inimesele jääb valik karmi vabaduse ja murenenud ette-ja tahahoolituses vahel.
Paradoksaalse kombel on täna annekteeritud Krimm kõige rahulikum paik tavainimese seisukohast. Ülejäänud endise Ukraina jaoks on jäänud variandid suurest segadusest sõjaväelise riigipöördeni. Nii ta paraku on…

Wednesday, July 8, 2015

Rahvastipendium, kodanikupalk - tegelikult ühte värvi kassid



08.07.2015 23:25

”Eks sotsiaalsüsteemiga sarnaselt ole ka maksusüsteem meil ju 20. sajandisse kinni jäänud.”

Rahvastipendium, kodanikupalk - heal lapsel mitu nime.

Pole vähimatki põhjust arvata, et tehnoloogia areng ja robotiseerumine hakkaks juurde tooma mingeid töökohti. Inimeste arv, kes saavad tegeleda palgatööga, hakkab järjekindlalt vähenema. 

Kui samal ajal jääb riigi toimimine kinni eelmisse sajandisse, tohutu hulga maksumaksja taskust palka saavate ette- ja tahahooldusega, normeerimise ja hindamisega tegelevate ametnikearmeega, selle asemel, et üks arvuti kannaks igale kodaniku arvele igal nädal mingi suht tagasihoidliku summa riigieelarvest, on tegu stagneerunud riigiga just nimelt eelmisest sajandist. 

Seni on rahvas vaikinud ja talunud seda, et ühel eakal on suurem pension kui teisel, ehki kõhu suurus ja soojavajadus peaks samaealistel suht sarnased olema. Ning noored väljaspool „tõmbekeskusi“ seda, et iseseisva elu alustamiseks tuleb algkapitali minna välismaale teenima. 

Ometigi võiks suur osa rahvast tegeleda mingigi kindla sissetuleku korral huvidega, milleks igapäevane leivateenimine aega ei jäta, kasvõi laste kasvatamisega. Ja täita meie kauni Maarjamaa uute kodanikega.

Kuid siililegi on selge, et kodanikupalk või stipendium, mis eelistab „natsionaliste“ kosmopoliititele, põgenikele või lihtsalt majandusemigrantidele, praeguses aegruumis sallimist ei leia.

Kuid ajajõgi voolab ja tundlikumad ninad juba haistavad muutuste tuuli…

Tänud autorile teema soojas hoidmise eest!

Monday, June 15, 2015

Elektri hind tulevikus muutlikum kui aprilliilm


15.06.2015 17:14

“Edisoni esimesest elektrijaamast alates tegelevad nõudmise ja pakkumise vahel balansseerimisega energiasüsteemide juhtpultide taga istuvad operaatorid, genereerivaid võimsusi juurde lisades või välja lülitades.
Pilt on aga muutuma hakanud, sest geomeetrilises progressioonis lisanduv hulk mikrotootjaid ning õigemini nende soovidele allumatud loodusjõud muudavad mitte just kauges tulevikus kusagilt keskusest juhitava energiajaotussüsteemi anakronismiks.

Keskse energiavarustuse paradigma muutumisega nihkub võrgu parameetritest kinnipidamise raskuskese lõpptarbija poole peale. Ning sarnaselt masinarvutusjaamade kadumisega ajaloo prügikasti näib see korduvat ka suurte elektrijaamadega.

Reaalseks lahenduseks oleks lõpptarbija jaoks ajas äärmiselt paindlik elektri hind ja erinevate elektriseadmete hierarhiapõhine koormusjaotus.“


Lisaks veel juurde, et sellel paindlikult elektrihinnal ei tohi seljas olla veel 2/3 ulatuses kõikvõimalikke makse, mis on juurde joonistatud kilovatipõhise arvestuse järgi. Kõne alla tuleksid maksud elektri hinnast lähtuva arvestuse järgi.