Vajadus vältida valet on kaasasündinud rike. Katre Ligi.

Wednesday, July 8, 2015

Rahvastipendium, kodanikupalk - tegelikult ühte värvi kassid



08.07.2015 23:25

”Eks sotsiaalsüsteemiga sarnaselt ole ka maksusüsteem meil ju 20. sajandisse kinni jäänud.”

Rahvastipendium, kodanikupalk - heal lapsel mitu nime.

Pole vähimatki põhjust arvata, et tehnoloogia areng ja robotiseerumine hakkaks juurde tooma mingeid töökohti. Inimeste arv, kes saavad tegeleda palgatööga, hakkab järjekindlalt vähenema. 

Kui samal ajal jääb riigi toimimine kinni eelmisse sajandisse, tohutu hulga maksumaksja taskust palka saavate ette- ja tahahooldusega, normeerimise ja hindamisega tegelevate ametnikearmeega, selle asemel, et üks arvuti kannaks igale kodaniku arvele igal nädal mingi suht tagasihoidliku summa riigieelarvest, on tegu stagneerunud riigiga just nimelt eelmisest sajandist. 

Seni on rahvas vaikinud ja talunud seda, et ühel eakal on suurem pension kui teisel, ehki kõhu suurus ja soojavajadus peaks samaealistel suht sarnased olema. Ning noored väljaspool „tõmbekeskusi“ seda, et iseseisva elu alustamiseks tuleb algkapitali minna välismaale teenima. 

Ometigi võiks suur osa rahvast tegeleda mingigi kindla sissetuleku korral huvidega, milleks igapäevane leivateenimine aega ei jäta, kasvõi laste kasvatamisega. Ja täita meie kauni Maarjamaa uute kodanikega.

Kuid siililegi on selge, et kodanikupalk või stipendium, mis eelistab „natsionaliste“ kosmopoliititele, põgenikele või lihtsalt majandusemigrantidele, praeguses aegruumis sallimist ei leia.

Kuid ajajõgi voolab ja tundlikumad ninad juba haistavad muutuste tuuli…

Tänud autorile teema soojas hoidmise eest!

No comments:

Post a Comment