Eksitavast artiklist ja elektriauto kasutamata võimalustest

http://forte.delfi.ee/news/auto/bmw-laeb-elektriautosid-tanavavalgustuse-abil.d?id=70120471

bitter

11.11.2014 09:45

...suurepärane stiilinäide ladusalt kirjutatud avalikkust eksitavast artiklist!

Lugejatel võib jääda mulje, et edaspidi tunglevadki energiajanused elektriautod (nad ju lähimas tulevikus isejuhitavad) öösiti plekikolinal latenapostide ümber, et seal endale parem (valgem!) positsioon hankida. 

Tegelikult on jutt kahest näidislaternapostist, mis juhtumisi asuvad BMW peakorteri ees ja mis peaks näitama teed tulevikku, kuidas iga laternaposti juures saab omanik elektriratsut joota, kasutades selle eest maksmiseks oma nutitelefoni äppi.

Kui poisid edasi arenevad, küllap leitakse, et laternapostide külge aheldatud elektriautodel on veel suurem väärtus, õigemini nende akudel. Nimelt võimaldavad akud ka võrku suurepäraselt stabiliseerida, võimaldades elektritootjatel jätta käigust ära nö. pöörlevad reservid.
Loomulikult peab sellisel V2G autol (Vehicle to Grid) olema võime elektrit kahte pidi liigutada ja netiühendus infovahetuseks.
Sellised autod peaks võrguoperaatorite poolt tänutäheks hoopis tasuta laadima! Ühest sellisest autost tõuseb võrgule aastas tulu keskmiselt 4000 dollarit ja keskmine USA elaniku auto seisab ööpäevas ca 23 tundi parkimiskohal. 

http://www.reuters.com/article/2014/11/07/us-bmw-lighting-sockets-idUSKBN0IR14Q20141107

http://www.udel.edu/V2G/resources/test-v2g-in-pjm-jan09.pdf

Small is beautiful

http://www.epl.ee/news/valismaa/balsys-energiat-voiks-toota-hoopis-biomassist.d?id=64646790

bitter

08.07.2012 11:41

"See tähendab, et kui ehitada väga suur tuumaelektrijaam, võimsusega 1250 MW, peab olema ka momentaanne võimsusreserv.Tuumaelektrijaam töötab kogu aeg, kuid tarbimine kõigub. Kuhu panna tohutus koguses elektrienergiat mõne sekundi jooksul?"

Muidugi võib ju otsad maha torgata aga siis kargavad kaevurid maa seest välja ja annavad energeetikutele peksa. Õigusega. Totruse pärast.

Praktikas muidugi elektri ületootmisel seda ei tehta ja tuumaelektrijaam peab võrku antud ülemäärase elektri eest, kui sagedus puuduliku tarbimise pärast tõusma kipub, elektrile peale maksma. Tõsi on aga see, et sama suur kui tuumajaama võimsus, peab olema reservvõimsus, veelgi kehvem lugu on, osa reservist peab olema spinning , see tähendab, et varugeneraatorid peavad võrgusagedusega sünkroonis oma pooluseid keerutama. See "lõbu" moodustab elektritootmise kuludest oma kümnendiku, loomulikult maksavad selle kinni tarbijad. Teine kümnendik kaob pikkades elektri ülekandeliinides.
Tohutu suur osa energiat, tuumajaama puhul 70% kulub soojusenergiakadudeks, mis praktikas on meeletus kogus õhku paisatud veeauru, põhilist kasvuhoonegaasi looduses. See, et seda euroametnikud kasvuhoonegaasiks ei loe, asja olemust ei muuda.

Seepärast on hr Linas Balsyse väljaöeldu igati ontlik, suured elektrijaamad on kahe inimpõlve pärast ammuunustatud relikt ja maha maetud koos tänaste energeetikutega mõttemaailmaga. Elektrit tuleb toota tarbijale nii lähedal kui võimalik, seega on elektri tootjaid edaspidi pea samas suurusjärgus tarbijatega. Sellega vähenevad võrgukaod, jääksoojuse saab asja eest ära kasutada, biomass on olemuselt maa peal ringlev süsinik ja ajas dünaamiliselt muutuv elektri hind loomulik osa kaasaegsest energiavõrgust.