„tegelikud otsused peavad tegema need, kellel on võimalikult palju informatsiooni otsusega kaasnevate probleemide kohta.“
Vähemalt see lause on hr Lippmaa poolt issandast õieti öeldud...See aeg, millal informatsiooni omamine oli ainult valitsejate eelisõigus, sai internetiajastuga otsa.
„...N.Liit ja Ida-Saksamaa lagunesid võimetuse tõttu ohjeldada ja piirata oma kodanike teadmisi,“ -- on öelnud Francis Fukuyama. Ning kes vähegi viitsib netis kaevata, leiab pikemata ühiseid jooni Saksamaa ja Islandi vahel.
Island, kes rahva enamuse arvamuse tõttu keeldus pankurite tehtud võlgu kinni maksmast, sattus samasse situatsiooni, nagu saksa rahvas, kes vaesuses vireledes ning Aadu võimule upitades keeldus kinni maksmast Saksamaale I maailmasõja järel kaela pandud ebaõiglaselt suuri reparatsioone. Finantsblokaadist hoolimata tõusid mõlema rahva majandused aga siiski uuesti jalgadele. Ja lõppkokkuvõttes kodumaalt põgenema ei pidanud nukratesse majandustingimustesse jäänud rahvas vaid laenamispoliitikaga majanduskollapsi organiseerinud pankurid.
Islandist, kellel sõjavägi põhiseaduse alusel üleüldse puudub, pole ka karta, et nad laenuvabalt kosunud majanduse arvel uuesti sama reha otsa astuksid nagu saksmannid, kes kosunud sõjaväega suuremat eluruumi nõutama hakkasid.
Vähemalt see lause on hr Lippmaa poolt issandast õieti öeldud...See aeg, millal informatsiooni omamine oli ainult valitsejate eelisõigus, sai internetiajastuga otsa.
„...N.Liit ja Ida-Saksamaa lagunesid võimetuse tõttu ohjeldada ja piirata oma kodanike teadmisi,“ -- on öelnud Francis Fukuyama. Ning kes vähegi viitsib netis kaevata, leiab pikemata ühiseid jooni Saksamaa ja Islandi vahel.
Island, kes rahva enamuse arvamuse tõttu keeldus pankurite tehtud võlgu kinni maksmast, sattus samasse situatsiooni, nagu saksa rahvas, kes vaesuses vireledes ning Aadu võimule upitades keeldus kinni maksmast Saksamaale I maailmasõja järel kaela pandud ebaõiglaselt suuri reparatsioone. Finantsblokaadist hoolimata tõusid mõlema rahva majandused aga siiski uuesti jalgadele. Ja lõppkokkuvõttes kodumaalt põgenema ei pidanud nukratesse majandustingimustesse jäänud rahvas vaid laenamispoliitikaga majanduskollapsi organiseerinud pankurid.
Islandist, kellel sõjavägi põhiseaduse alusel üleüldse puudub, pole ka karta, et nad laenuvabalt kosunud majanduse arvel uuesti sama reha otsa astuksid nagu saksmannid, kes kosunud sõjaväega suuremat eluruumi nõutama hakkasid.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/askur-alas-islandist-rahvakogust-ja-lippmaast.d?id=65771994
bitter