Kuna midagi põhimõtteliselt paremaks minna enam ei saa, tuleb kokku kortsida avalik sektor kui maksumaksja raha sööv ning teha külgetõmbavamaks ettevõtlussektor kui raha tootev.
Kaotada ära mõiste miinimumpalk ja asendada see miinimumtunnitasuga. Et oleks võimalik teha tööd ja anda tööd ka tunniks või kaheks päevas kui selleks reaalne vajadus on.
Viia sisse kodanikupalk, sest töökohti ei saa tehnoloogia arenedes olema niikuinii kõigile aga kõigil tuleb ikkagi maksta leiva, elektri ja interneti eest. Kodanikupalga põhiosa peaks tulema ressursimaksudest, eelkõige põlevkivienergeetikale peale makstud subsiidiumite arvelt.
Rahuajaks ära unustada tulumaks kui paari sajandi tagune sõjakulude katmiseks mõeldud maksukoormus, mis oli tõepoolest progressiivne, sest rikastel oli sõja puhkedes peale elunatukese võimalus ka vara kaotada, sellest ka nendelt soovitud suurem panus üritusse.
Ükskõik mis moel ka tulu teenitakse, varem või hiljem voolab sealt märkimisväärne osa tagasi riigikassasse käibemaksu näol. (USA-s näiteks küll pole käibemaksu, sellest ka sedavõrd suur, 42% riigi sissetulek tulumaksust, meil sama suurusjärk käibemaksust)
Milleks peaks ettevõtja maksma kinni vägagi isiklikud töövõtja huvid haiguskindlustusele ja nö.muretule pensionipõlvele, jääb mulle ka arusaamatuks. Kui inimene soovib end kindlustada, siis leidub palju analoogiat sundliikluskindlustusega. Oled riskialdis või lihtsalt vähem kogenud, maksad rohkem, hoiad madalamat profiili, ei sõida üldse (ei maksa ka!)
Ettevõtja asi on eelkõike tegeleda oma valdkonnaga ja maksta õigeaegselt( soovitavalt iga nädala lõpuks) palk välja.
Kaotada ära mõiste miinimumpalk ja asendada see miinimumtunnitasuga. Et oleks võimalik teha tööd ja anda tööd ka tunniks või kaheks päevas kui selleks reaalne vajadus on.
Viia sisse kodanikupalk, sest töökohti ei saa tehnoloogia arenedes olema niikuinii kõigile aga kõigil tuleb ikkagi maksta leiva, elektri ja interneti eest. Kodanikupalga põhiosa peaks tulema ressursimaksudest, eelkõige põlevkivienergeetikale peale makstud subsiidiumite arvelt.
Rahuajaks ära unustada tulumaks kui paari sajandi tagune sõjakulude katmiseks mõeldud maksukoormus, mis oli tõepoolest progressiivne, sest rikastel oli sõja puhkedes peale elunatukese võimalus ka vara kaotada, sellest ka nendelt soovitud suurem panus üritusse.
Ükskõik mis moel ka tulu teenitakse, varem või hiljem voolab sealt märkimisväärne osa tagasi riigikassasse käibemaksu näol. (USA-s näiteks küll pole käibemaksu, sellest ka sedavõrd suur, 42% riigi sissetulek tulumaksust, meil sama suurusjärk käibemaksust)
Milleks peaks ettevõtja maksma kinni vägagi isiklikud töövõtja huvid haiguskindlustusele ja nö.muretule pensionipõlvele, jääb mulle ka arusaamatuks. Kui inimene soovib end kindlustada, siis leidub palju analoogiat sundliikluskindlustusega. Oled riskialdis või lihtsalt vähem kogenud, maksad rohkem, hoiad madalamat profiili, ei sõida üldse (ei maksa ka!)
Ettevõtja asi on eelkõike tegeleda oma valdkonnaga ja maksta õigeaegselt( soovitavalt iga nädala lõpuks) palk välja.
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/mida-korgem-sotsiaalmaks-seda-madalam-palk.d?id=65847652
bitter