Vajadus vältida valet on kaasasündinud rike. Katre Ligi.

Sunday, June 17, 2012

Määrdest riigi rattale

Paraku ei moonuta infot enesele sobivas suunas mitte ainult inimesed, seda teevad ka riigid.

Ammustest aegadest piltlikult öeldes eilseni oligi info valdamine riigi privileeg. Piisas kunagi ühel riigil öelda, et kuld muutub väärtusetuks ja laiad massid sööstsid rublasid ostma. Nendega oli veel paar generatsiooni hiljemgi lastel hea liivakastis poodi mängida. Inimeste aeg oli määre riigi rattale, mis neist lihtsalt üle sõitis.

Tänasel Wikileaksi ajastul hakkavad inimesed aru saama, kuidas nende isikliku vara, elu ja tervisega on läbi aegade mängitud, sest info valdamine pole enam riigi monopol. Varsti näeme sõna otseses riikide peata olekut, sest pea koos infoga on enamikul inimestest enesel olemas.
Riikide traditsiooniline rattamääre on suuresti vabatahtlikuks muutunud, määrdeomaduste parandamiseks on lisatud raha nimelisi komponente. Viimase lähemal uurimisel on aga selgunud, et tegu pole täisväärtusliku kraamiga, vaid emulsiooniga rasvast ja veest, mis seisab koos lubadustega vankri veeretajatelt.

Homme võtavad riigid koha sisse asjade nimistus, mis on inimesele suuremal või vähemal määral vajalikud, kõrvuti toatuhvli, koerakuudi ja veel miljoni rohkem või vähema tarviliku asjaga. Otstarbekamaks on osutunud vankrikesed, mille alla pole võimalik enam jääda. Määregi nendele on selline, millest ei anna midagi välja aurutada.

No comments:

Post a Comment