"Eesti on tilluke maa. See ongi nagu ime, pisike maailmanurgake, just sellisena selgete piiridega, kus on oma keel ja kultuur."
...just nimelt, selgete piiridega, kus on oma keel ja kultuur. Kuid on ka vägagi selge, et Eestimaal on juba paar inimpõlve piirkondi, kus on oma keel ja kultuur, mis erineb tuntavalt aborigeenidest eestlaste omast. Ja seal sündinud ei tunne end okupandina, armastavad oma sünnikohta samal viisil ja moel kui eestlased oma kodupaika.
Seda enam, et nende vanemad haarasid reisikohvrid või vintpüssid mitte omal algatusel, vaid okupeeriva riigi tahtele ja totaalsele ajupesule alludes. Nii nagu omaaegne Eesti riik oma kodanike sisetunnet eirates lasi sissetungiva okupantriigi väed ainsagi pauguta maale. Rõhutan sõna riik meelega, sest peale nimetatu ja religiooni ma inimesele eluohtlikke riskitegureid suurt ei tähelda.
Olnut tagasi ei keera ja GPS-iga mõõdetud riigipiirid kõlbavad kasutamiseks küll atlastel ja teistel ametlikel dokumentidel, reaalsuses jooksevad piirid ikkagi mööda inimeste maailmapilti. Ilmekaim näide on praegu Ukrainas toimuv.
Respekt, et Yoko Alender on teema üles võtnud, kommentaaride rohkust silmas pidades puudutab see paljusid...
http://epl.delfi.ee/news/eesti/jurgen-ligi-ossinovski-kohta-oeldu-taga-oli-hingevalu?id=70009139
bitter